Lincoln Citys nüüd...

Minu targa raamatu järgi kõige koledam linn Vaikse ookeani rannikul. Tegelikult ei tahtnud ma mitte sellest rääkida. Siin meil ainult ööbimiskoht ja seegi rohkem linnast väljas kui sees. Saabusime nii hilja, et kommenteerida raamatus väidetut on hirmus raske.

Pärast Vancouverit sõitsime Victoriasse. Algselt plaanitud üks öö venis kaheks. Noh see kant on lihtsalt nii kena ja põnev, et lahkumine pole mitte lihtne. 500 km pikkusel saarel külastasime me ainult linna. The Royal BC museum, mis kuulub maailma top10 soovitatud muuseumite hulka. Huvitavalt oli tõesti lahendatud vaatenurgad nii loodusele kui inimestele. Üks osa sellest kandis nime Sõja pruudid. Kogutud oli mälestusi, fotosid ja esemeid...
Vaalavaatlusest ennast ilma jätta tundus ka liig kui juba siia tulnud olime. Paadis (mina ei tea kuidas seda kolme mootorilist elukat kutsuda) olime viieteistkümnekesi. Peale meie ja lähemate külaliste Canadast ja Usast olid seal perekond Hiinast ja üks paar ~55a Taanist. Taanlased olid meid nähes rõõmsad-meie neid nähes ka. Ikkagi peaaegu naabrid (nende kuuenädalane reis hakkas lõppema). Jeff, meie kapten, teadis mida tegi. Vähe sellest, et ta meid kiiresti ja turvaliselt sõidutas, teadis ta vahepeale rääkida ka lugusid kohalikest loomadest-lindudest. Vaalad tundis ta aga saba järgi ära ja rääkis, mis nimi kui vana ja kes ta õed-vennad-vanemad on. Vaalad, kes alguses hoidsid eraldi ja tegid naksuvat häälitsust (mikrofon lasti vette vaalade lähedal), olid reisi lõpu poole juba aldimad ennast näitama, kogunesid gruppidesse ja vilistasid- noh teisiti ei oska ma seda häält küll nimetada (see pidi olema hääl, mis näitab, et nad enam ei jahi ja kogunevad). Kui eelnevalt uurisime, kas on ikka 100%, et vaalu näeme, öeldi broneerimiskohast, et mitte, aga kompensatsiooniks pakkusid eluaaegset võimalust tulla tagasi ja tasuta uuesti reis kaasa teha. Meie nägime, aga eelmine päev polnud ükski gruppidest vaalu näinud. Neid vaalavaatlus firmasid oli kaldal palju ja erinevaid. Jeff ütles, et nad konkureerivad ainult maal. Merel nad juba jagavad üksteisega infot, kus nähtud ja kuhu teel.
Sadama poole õnnelikult lähenedes hakkasime rääkima perekonnaga Hiinast (Mees püüdis kinni mõned eriti head fotod). Mees ütles, et kuuleb sellisest maast nagu Eesti esimest korda. Noh üritasin siis seletada kus on. Kasutades siis lõpuks varianti (euroopa riikide najal ei andnud selgitada), et Venemaa külje all, aga meil on siiski oma keel ja kultuur ja et meie ajalugu on ühes lõigus ühine, aga me seda osa eriti ei armasta... Sellepeale Taani proua astus juurde ja ütles, jah teil on tõesti oma keel, aga et ta mees nägi, et väike grupp venelasi elab meil väga kehvasti (kus nägi jäi selgusetuks). Mõlemad seisid kõrvuti ja noogutasid kurvalt pead. Et tuua ainukese asjana, mida Eesti kohta öelda välja just selline asi! Ütlesin, et asi pole nii must-valge. Nad küsisid, et kas see siis ei vasta tõele. Noh meil on nii rikkaid kui vaeseid venelasi ja on ka eestlasi, kes elavad väga halvasti. Midagi sellist ma neile ka püüdsin ütleda. Nad jäid aga endale kindlaks, et väike grupp venelasi on liigselt ahistatud. Olime aga juba sadamasse jõudnud ja läksime ilusat reisi soovides lahku. Pärast jutustasin Andryle meie vestluse ümber. Porisedes natuke, leidis ta, et oleks pidanud vastama, et olen näinud kuidas Taanis väike grupp moslemeid elab väga halvasti.... :D. Nende reaktsiooni näha oli aga juba liiga hilja. Pärast tänaval käies je nähes jälle kodutuid gruppidena ohkasime sügavalt, raputasime pead, et kuidas Canadas väike grupp kohalikke narkomaane ikka nii halvasti elavad.... :D.
Kodutuid ja narkomaane on Vancouveris eriti palju. Hea kliima ja soodsad tingimused meelitavad Kerjavad tänaval, aga mitte agressivselt. Kui ei anna, siis ei anna. Riigile on rahva poolt eriti viimasel ajal suurenenud surve. Hiljuti ostis Vancouveri linn veel kaks maja, et kodutuid öösiti majutada, aga sellest on ikka veel vähe, sest neid reisb siia kogu aeg juurde. Paar aastat tagasi leidis valitsus, et ka puuetega inimesi pole vaja enam hooldekodus hoida ja nii teatud linnaosa tänavapilt on rohkem kui võõristav. Eriti õhtuti.